Kui aktiivset temperatuurikontrolli ei ole, siis kasutatakse külmutatud kaupade transpordil õige temperatuuri tagamiseks laialdaselt tahket süsinikdioksiidi ehk kuivjääd. Soojas riknevad tooted (nt liha, kala, marjad, jäätis) nõuavad tihtipeale kontrollitud temperatuuriga transporti. Peale toiduainete on omaduste säilitamiseks vaja stabiilset temperatuuri ka bioloogilistel proovidel, vaktsiinidel, aga ka keemilistel ühenditel, näiteks mõni orgaaniline peroksiid. Kuivjää on selleks sobiv, sest see on tahke, lõhnatu ja maitsetu aine, mis sublimeerumisel ei jäta nähtavaid jääke ega kahjusta pakendeid. Peale selle on kuivjää ka bakterivaba. Väga madala omatemperatuuri (–78,5 °C) tõttu aitab kuivjää edukalt hoida pakendis ka külmunud kaupa.

Ülimadala temperatuuri tõttu tuleb ka pakendamisel olla väga ettevaatlik ja kasutada isikukaitsevahendeid, vältida külmapõletusi. Soovitatakse vältida kontakti palja nahaga.

Pakendeid ei tohi kunagi sulgeda hermeetiliselt, sest sublimeerunud süsihappegaas peab saama pakendist välja. Hermeetiliselt suletud termopakendis põhjustab ajapikki suurenev süsihappegaasi hulk rõhutõusu, mistõttu võib pakend puruneda. Sageli võib see juhtuda pauguga ja paisata pakendi sisu laiali.

Kuivjääsaadetisele tuleb panna erimärgistus, et ladustamisel ja transpordil oleks võimalik arvestada pakenditest pärineva gaasi mõjul süsihappegaasi kontsentratsiooni suurenemisega ladustamiskohtades ja lastiruumides. Väga suur süsihappegaasi sisaldus õhus  (>10%) on inimesele ohtlik, põhjustades teadvusekaotust või surma.

Transpordiks pakendamisel on mõistlik kasutada tihedast polüstüreenist termokaste, mille seinapaksus on vähemalt 5 cm. Paksust on vaja piisava termoisolatsiooni ja kasti struktuuri tugevuse tagamiseks. Polüstüreenist kastidel on üldjuhul ümber ka papist pakend, mis on isoleeriv ja kaitsv lisakiht, peale selle on papile lihtsam kinnitada markeeringuid ja muud transpordiks vajalikku dokumentatsiooni.

Kuivajää koguse valimisel tuleb arvestada transpordi kestvusega. Enamasti sublimeerub tunnis umbes 1% jääst, protsessi kiirus sõltub eri teguritest, näiteks väline temperatuur, külmutatud kauba kogus, vaba ruum termopakendis ja õhurõhk. Näiteks lennukites on tihtipeale madalam õhurõhk ja seetõttu aurustub kuivjää kiiremini. Transpordil tuleks alati arvestada varuga, sest tekkida võib viivitusi või hilinemisi.

Kauba ja inimeste ohutuse ning optimaalse transpordikulu tagamiseks tasub meeles pidada, et:

• kasutada tuleb isikukiatsevahendeid, nt kindaid;
• pakendeid ei suleta hermeetiliselt, samuti ei ladustada kuivjääd hermeetilises pakendis;
• kuivjääga transporditav kaup tasub enne külmutada;
• üle 72-tunnise transporditsükli korral võib olla vaja lisada kuivjääd transpordi ajal.